Mis on sooline võrdõiguslikkus?

Täna, 22. oktoobril, esietendub Vabal Laval Tiina Söödi lavastus „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“. Lavastuses käsitletakse soolise (eba)võrdsusega seonduvaid teemasid. Oma mõtteid ja seisukohti jagavad vaatajatega viis „tavalist inimest“: Anna-Liisa Reppo, Merike Kaunissaare, Andrus Tamme, Helen Kask ja Olev Südi. Keegi neist ei ole varem kutselise teatri laval üles astunud. Eestis kehtib alates 2004. aasta maist soolise võrdõiguslikkuse seadus. Mida mõistetakse selle seaduse kohaselt soolise võrdõiguslikkuse all? Millal me võime öelda, et naised ja mehed on võrdsed? Alljärgnev on kokkuvõte siseministeeriumi kodulehel ja Eesti naisteühenduse ümarlaua sihtasutuse trükises „Soostereotüübid varjavad individuaalsuse ja piiravad võimalusi“ avaldatud infost.

Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab olukorda, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning stereotüübid. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi, naiste ja meeste, sotsiaalsete suhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse.

Inimõiguste aspektist on inimese üks põhiõigus õigus mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Keelatud on inimeste otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine. Otsese diskrimineerimisega on tegemist siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse võrreldes samas olukorras oleva vastassoo esindajaga. Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui ühe sugupoole osas näiliselt neutraalne säte, määrus, kriteerium, tava või tegevus tingib faktiliselt selle esindajate ebasoodsama seisundi. Kaudse diskrimineerimise määratlus eeldab, et mehi ja naisi võib / tuleb omavahel võrrelda rühmana. Kui rühmade võrdluses selgub, et märgatavalt suurem osa ühest või teisest rühmast on ebasoodsamal positsioonil, on kõne all kaudne sooline diskrimineerimine, v.a juhul, kui tulemusi saab põhjendada sooga mitteseotud asjaoludega.

DIESELi sooneutraalne reklaam. Plakati paremas ääres on kirjas: “this ad is gender neutral”.
Foto: Anne-Liis Maripuu

Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt) talle oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit. Diskrimineerimise hukkamõistu ja tuvastamise teeb keeruliseks asjaolu, et tavaliselt ei diskrimineerita tahtlikult, s.t diskrimineerijal puudub tihti eesmärk kedagi diskrimineerida. Teisisõnu ei pruugi erineva kohtlemise teadlik eesmärk olla isiku diskrimineerimine. Peamiseks põhjuseks on tavapäraselt hoopis teadmatus, eelarvamused ja traditsiooniline ettekujutus sellest, milline on teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv indiviid. Sooline diskrimineerimine on tihti seotud ettekujutustega, millised õigused või kohustused ühel naisel või mehel peaksid olema ning milliseid rolle peaks ta elus täitma.

Teksti pani kokku ANNE-LIIS MARIPUU
22.10.2015

Mine lehele Lavastusest enam.